ELi programmeerimisnädal on mastaapsem kui kunagi varem
Euroopa Komisjon
Pressiteade
11. oktoobril algab selleaastane Euroopa programmeerimisnädal, mille jooksul tutvustatakse kogu ELis, aga ka muudes riikides alates Norrast kuni Türgini üle 1500 ettevõtmise käigus digitaalmaailma.
Programmeerimine on tähelepanu keskmes – seitsme Euroopa riigi haridusministrid on juba lisanud programmeerimise oma riigi õppekavadesse ja veel viie riigi koolides pakutakse seda valikainena.
Küsimus on eriti päevakajaline, sest uuringute kohaselt võib Euroopas peagi olla digitaalsete oskuste vähesuse tõttu miljon täitmata töökohta.
14. oktoobril avatakse uus suur tööstuse juhitav programmeerimisplatvorm, et aidata kaasa programmeerimise õppimisele ja õpetamisele ning viia ellu digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suure koalitsiooni tulevikuplaan.
Kõigi asjast huvitatud laste, täiskasvanute, lapsevanemate, õpetajate ja ettevõtjate jaoks on koostatud juhendselle kohta, kuidas programmeerimisnädalas osaleda.
Alja Isakovic, programmeerimisnädala korraldaja ja üks 90st programmeerimissaadikust, kommenteeris sündmust järgmiselt: „Uskumatult vägev on näha, millise hooga sellesse algatusse Euroopa eri otstes suhtutakse! Programmeerimine on äge ja loominguline oskus, mis annab võimaluse tööd leida ka neile, kes ei taha olla täiskohaga programmeerijad. Loodame, et ELi programmeerimisnädala tulemusena on õhus pisut rohkem elektrit – et inimestel tekib huvi teha aasta igast nädalast programmeerimisnädal ja saada paremaks probleemidelahendajaks.”
Digitaalarengu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes (@NeelieKroesEU) ütles:„Programmeerimine on justkui uus kirjaoskus – nii poistele kui ka tüdrukutele oluline baasoskuste komplekt. Tegemist pole mitte igava arvutitunniga, vaid võimalusega muuta kõik ained huvitavamaks. Nii et lööge kaasa mõnes lähikonna ettevõtmises ja avardage oma arusaama digimaailmast!”
Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou (@VassiliouEU) lisas omalt poolt: „Mul on väga hea meel, et programmeerimine on hakanud jõudma Euroopa riikide õppekavadesse. Seda hoogu tuleb hoida. Ja nagu ütlesime juba möödunud aastal seoses hariduse avamise algatusega, peame tagama piisava toetuse ka õpetajatele.”
Millised sündmused on kavas?
Sündmusi korraldatakse mitmesugustele sihtrühmadele: nii algajatele kui ka edasijõudnud programmeerijatele, nii tööotsijatele uute oskuste omandamiseks kui ka robotisõpradele ja arvutitüdrukutele.
Koolilapsed teevad programmeerimises esimesed sammud ning ettevõtjad korraldavad tasuta kursusi oma kogukonnas.
Programmeerimisega võivad tegeleda nii poisid kui ka tüdrukud ning seda võib teha nii koolis kui ka väljaspool kooli. Me peame vähendama arvutite ja IT-maailmaga seotud stereotüüpe, seda eriti lapsevanemate ja õpetajate kaasamise osas.
Miks peaksid lapsed ja teisedki programmeerimist õppima?
Teadmised programmeerimisest aitavad meil praegusest üliühendatud maailmast aru saada ja mõista ka seda, mis toimub ekraani taga. Programmeerimine on üks neid digitaalseid oskusi, mida noortel on vaja selleks, et saada loovateks ja teojõulisteks kodanikeks. Samuti aitab see neid ette valmistada tulevaseks tööks.
Milliste riikide õppekavades on programmeerimine sees?
Mitu liikmesriiki on juba lisanud programmeerimise oma õppekavadesse:
Kohustuslik: Bulgaarias, Küprosel, Tšehhi Vabariigis, Kreekas, Poolas, Portugalis ja Ühendkuningriigis.
Valikaine: Taanis, Eestis, Iirimaal, Itaalias ja Leedus.
Taustteave:
ELi programmeerimisnädal on komisjoni asepresidendi Neelie Kroesi noorte nõuandjate algatus. Algatust on asunud toetama sellised programmeerimis- ja haridusliikumised nagu CoderDojo ja Rails Girls Toetajate hulgas on ka suuri tehnoloogia- ja IT-ettevõtteid, näiteks Facebook, Microsoft, Rovio, SAP, Oracle ja Liberty Global. Samuti toetavad nädalat Euroopa Koolivõrk ja digitaalvaldkonna töökohtade edendamise suur koalitsioon.
Kasulikud lingid
ELi programmeerimisnädala ajaveeb
Videod:
Learn how to code with EU Code Week
Õpi programmeerima enda ja Euroopa tuleviku huvides, asepresident Kroesi mõtisklus